Arutelude päev BAZAR vallutab linnu

Järgmine BAZAR toimub Narva-Jõesuus

170

Esmakordselt toimus arutelude päev BAZAR 2017. aasta septembris. Siis ajendas selle läbiviimist fakt, et Narvas ei arutata avalikult ja kättesaadavalt linnaküsimusi ning järgnev ühine otsustamine puudub. Arutelude päev BAZAR oli suunatud sellele, et luua ruumi taolisele  avatud dialoogile.

Peale mitmeid üritusi ilmnes, et dialoogi puudus pole ainult Narva probleem, teistes linnades esineb samuti kodanikuühiskonna kriis.

“Me ei ole harjunud rääkima, kuulama ja kuulma, ega ei kiirusta avalikke arutelusid käima panema,” – arvavad ürituse korraldjad, -“aga probleemi sõnastamata ja valjult välja ütlemata ei ole võimalik selle lahenduseni jõuda. Jäävad vaid etteheited ühelt ja arusaamatus ning tõrje teiselt osapoolelt” .

Arutelude päev BAZAR ajendab, annab koha ja võimaluse konstruktiivseks dialoogiks linnaelanike, ettevõtjate, linnavalitsuse ja asjatundjate vahel. Järeldusi teha on veel vara, aga avalik arutelu kannab juba esimesi vilju. Erinevate linnaelu sfääridega seotud inimesed saavad tuttavaks, arutavad ja lepivad kokku järgnevate  probleemi lahendustega seotud sammude suhtes. Kõige tähtsam on see, et kuuldakse erinevaid seisukohti ja arvamusi, mis võib omakorda ennetada probleeme tulevikus.

Maikuu BAZAR Narva-Jõesuus on ebaharilik. Arutelu teemad hõlmavad mitte ainult kohalikke, vaid ka lähedal asuvate Narva ja Sillamäe elanikke.

Arutelu peamine küsimus “Narva-Jõesuu: linn elanike või turistide jaoks?”
Kas siin oodatakse suuremaid kontserte või vastupidi, valmistutakse pelglikult korrarikkumisteks ning rahutuseks? Tahetakse meelelahutust rannas või vaikseid jalutuskäike metsas?

Keda lugeda siin kohalikeks? Pole mingi saladus, et enamik majaomanikke elab kahe linna vahel, nad omavad vara nii Narvas kui ka “igi-datšalikus” Narva-Jõesuus. Kas linnaelanikud loevad narvakaid samuti kohalikeks ning arvestavad ka naabrite hääle ja arvamusega? Kas nähtakse koostöövõimalusi Sillamäega?

Mis määral sõltub 2900 elanikuga kuurortlinnake turistidevoost? Kas linn võib ka iseseisev olla? Eriti arvestades selle uut staatust.

Teine teema pole ainult Narva-Jõesuu peavalu, vaid tekitab muresid ka tervele maakonnale: “Tondilossid: tegutseda või oodata?”

Mahajäetud kinnisvaraga maa-alasid, mis ootavad aastakümneid oma investoreid, kutsutakse juba ammu “tondilossideks”. Vähe sellest, et nende välimus on hirmuäratav ja need rikuvad linna ilmet, tekitavad tondilossid ka kindlat ohtu, meelitades mitte ainult urbanistliku turismi harrastajaid, kes riskivad varemetes kaela murda, vaid ka metsloomi ja marginaale.

Mida tehakse linnavalitsuses, selleks et leida sellele probleemile lahendust? Missugused seaduslikud vahendid  on olemas selleks, et mõjutada omanikke ja mis staadiumis protsessid hetkel on?

Narva-Jõesuus on vähemalt 2 näidet mahajäetud kompleksi edukast taassünnist – hotell   Meresuu SPA & Hotel 2008. aastal ja Noorus SPA Hotel 2014. aastal. Mis on nende lugude põhimõtteline erinevus teistest? Kust ja kuidas investeeringut otsida?

6. mail, 11.00 – 15.00, Valges saal, aadressil Kesk 3 toimuvad arutelud:  
Narva-Jõesuu: linn elanike või turistide jaoks?
arutelu algab 11:00
Tondilossid: tegutseda või oodata?
arutelu algab 11:00

Projekti kodulehel on juba alanud antud teemasid puudutavate küsimuste korje. Oma arvamused ja küsimused võivad kõik soovijad erilise taotluse abil saata. Kõik küsimused läbivad viimistluse ning jõuavad arutelu moderaatoriteni. Taotlus garanteerib täielikku anonüümsust.

6. mail kell 11:00 ootame kõiki, kes tahavad elu linnas ja regioonis paremaks muuta.

Leave A Reply

Your email address will not be published.